Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral
Kahjuks ei juhtu alati nii, et mõlemad lepingu sõlminud pooled täidavad oma kokkuleppega võetud kohustused laitmatult. Tuleb ette, kus üks lepingupool lepingut rikub. Sellisel juhul saab teine pool kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendi kasutamise eesmärk on kõrvaldada kohustuse rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ning saavutada olukord, milles kahjustatud isik oleks olnud siis, kui kohustus oleks nõuetekohaselt täidetud (diferentsihüpotees).
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
1) nõuda kohustuse täitmist;
2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3) nõuda kahju hüvitamist;
4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda;
6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Praktikas on sage olukord, kus võlausaldaja kasutab kõigepealt oma kohustuse täitmisest keeldumise õigust ja seejärel taganeb lepingust. Küll aga ei saa nõuda kohustuse täitmist, kui selle asemel on juba hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Samaaegselt ei saa kasutada lepingu täitmise nõuet ja lepingust taganemise õigust. Lepingust taganemise korral ei saa alandada hinda. Teatud õiguskaitsevahendite samaaegse kasutamise keeld ei võta võlausaldajalt siiski võimalust tema poolt valitud õiguskaitsevahendit muuta.
Vabadus valida kohustuse rikkumise korral sobiv õiguskaitsevahend ei ole piiramatu. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
Õiguskaitsevahendid jagunevad ühe poole kujundusõigusteks, nagu lepingust taganemine või selle ülesütlemine, hinna alandamine ja oma kohustuse täitmisest keeldumine ning rikkunud poole vastu esitatavateks nõueteks, nagu lepingu täitmise nõue, kahju hüvitamise nõue ja viivitusintressi nõue. Osade õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks on lisaks teise poole kohustuse rikkumisele ka vastutus rikkumise eest, teiste õiguskaitsevahendite kohaldamiseks piisab aga vaid kohustuse rikkumise faktist. Kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, ei saa võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ega sageli ka viivise tasumist. Võlausaldaja saab isegi sel juhul kasutada kujundusõiguseid.