Leppetrahv

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (VÕS § 161 lg 1).

Leppetrahv täidab nii surve- kui ka tekkinud kahju ulatuse tõendamisekoormuse vähendamise funktsiooni. Leppetrahvis kokkuleppimine võimaldab võlausaldajal survestada võlgnikku lepingut täitma, kuna ähvardav leppetrahvinõue motiveerib kohustusi nõuetekohaselt täitma. Samuti kaob leppetrahvi tõttu vajadus tõendada rikkumise tõttu kahju tekkimist ega selle suurust. Seetõttu on leppetrahv soovitatav eelkõige lepingutes, kus kohustuse rikkumsiest tekkinud kahju on raske või võimatu tõendada.

Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist  (VÕS § 159 lg 1). Näiteks kohustuse mittekohase täitmise korral on võlausaldajal nõuda nii kohustuse tõitmist kui ka leppetrahvi. Selline leppetrahvi kokkulepe on mõistlik, kui rikkumisega tekitatud kahju on raske tõendada. Leppetrahv võib olla kindel rahasumma või teatav protsent võlgnetavast või võla kogusummast.

Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1). Sellisel juhul on võlausaldajal valikuõigus täitmisnõude ja leppetrahvi vahel, aga mõlemat korraga nõuda ei saa – leppetrahvi nõudes täitmisnõue lõpeb.

Leppetrahvi kokkulepe ei võta kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust. Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud (VÕS § 161 lg 2). Seega on leppetrahv olemuslikult kahju hüvitise minimaalsuurus ja kokkulepitud leppetrahvi nõudmiseks puudub vajadus kahju saamist tõendada. Kui kahju on leppetrahvist suurem, siis leppetrahvi ületavas osas tuleb kahju tõendada.