Lepingust taganemine
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel mitmeid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ta saab muu hulgas nõuda rikkumise kõrvaldamist või talle tekitatud kahju hüvitamist. Võimalik on aga ka hoopis ennast sõlmitud lepingust vabastada. Eesti õigus näeb viimaseks kahte võimalust: lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine.
Lepingust taganemine kui õiguskaitsevahend annab lepingupoolele võimaluse teise poole poolse lepingu rikkumise korral leping ühepoolselt lõpetada. Taganemise eesmärk on vabastada ennast ühepoolselt lepingust juhul, kui teine pool rikub lepingut selliselt, et kaotatakse huvi lepingu edasise jätkamise vastu või kui esinevad muud lepingulise suhte lõpetamist õigustavad tõsised asjaolud. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Taganemise eeldused
Selleks, et taganemine oleks kehtiv, peab see vastama kindlatele eeldustele, mis jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks (sisulisteks). Põhiline formaalne eeldus on taganemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Taganemine on kujundusõigus, mille teostamiseks piisab vastavasisulisest tahteavaldusest. Nimetatud norm ei näe taganemisavaldusele ette vorminõuet. VÕS § 13 lg-st 2 tuleneb, et kui seadus näeb lepingule ette vorminõude, tuleb sama vormi järgida ka lepingu lõpetamisel. Siit saab eeldada, et taganemisavalduse võib teha ükskõik millises vormis, aga kui konkreetsele lepingule näeb seadus ette vorminõude, peab sellele vastama ka taganemisavaldus.
Sisulistest eeldustest eeldab taganemine eelkõige teise poole poolset olulist lepingu rikkumist. Olulise lepingu rikkumise juhtumid on sätestatud VÕS §-s 16 lg-s 2, mis kuuluvad kohaldamisele koos eri liiki lepingute kohta võlaõigusseaduse eriosas sätestatuga. Olulise rikkumise juhtumid on järgmised:
- kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
- rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
- kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
- kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
- teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
Taganemise eripäraks teiste õiguskaitsevahenditega võrreldes on, et seda saab kasutada vaid juhul, kui rikkumine on oluline. Samal ajal ei ole taganemiseks vajalik, et teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest või mitte (enamuse õiguskaitsevahendite kasutamiseks on vajalik mitte ainult teise poole toime pandud rikkumine, vaid ka vastutus selle eest).
Kuna taganemise õiguslik tagajärg on lepingu tagasitäitmine, saab taganemist kasutada lepingutes, milles tagasitäitmine on kohaldatav. See on ilmne näiteks müügilepingu puhul, kus taganemisel on võimalik anda tagasi lepingu järgi saadu (üks pool annab tagasi saadud müügieseme ja teine pool eseme eest saadud rahasumma). Üürilepingu puhul pole aga endise olukorra taastamine võimalik, kui üüritud asja on kasutatud. Tagasitäitmine ei ole üldjuhul võimalik just kestuslepingute puhul, kuna saadu või üleantu tagastamine ei ole nende puhul võimalik.
Taganemine on üks olulisemaid õiguskaitsevahendeid, mille kasutamine toimub seaduse mõtte kohaselt poolte huvide kaalumisega. Taganemise puhul tuleb hinnata, kas lepingut rikkunud poole jaoks ei too lepingust taganemine kaasa ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi võrreldes kohustuse rikkumise raskusega ja kas kahjustatud poole võimalused kasutada vähemkoormavaid õiguskaitsevahendeid (nagu nt hinna alandamine või kahju hüvitamine) ei anna juba iseenesest piisavalt hüvitist.
Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.
Taganemise tagajärjed
Taganemise õiguslik tagajärg on lepingu tagasitäitmine. Õiguskeeles ei too taganemine kaasa kogu lepingulise võlasuhte lõppemist ex tunc, vaid muudab olemasoleva võlasuhte ex nunc tagasitäitmisvõlasuhteks. Seega muutub pooltevahelise võlasuhte sisu: senine lepinguliste kohtustuste täitmisele suunatud võlasuhe asendub võlasuhtega, mille sisuks on lepingu täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine. Lihtsamalt öeldes leping ei lõpe, vaid selle sisu muutub.
Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg 2 ls 1). Seega lõpevad ex nunc lepingust tulenevad õigused ja kohustused; eelkõige lõpeb taganemisega lepingu täitmise nõue. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2 ls 2) ehk senine võlasuhe ei muutu olematuks ja juba omandatud õigused ja kohustused säilitavad oma õigusliku alsue ja võivad jääda kehtima. Eelkõige puudutab see lepingust juba tekkinud sekundaarnõudeid (nt kahju hüvitamise nõue), mis teatud eelduste korral jäävad püsima ka pärast lepingust taganemist. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist (VÕS § 188 lg 3).
Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1). Lepingust taganemise eesmärk on panna pooled olukorda, milles nad oleks olnud, kui nad ei oelks lepingut sõlminud.
*Käesolev artikkel peaks andma piisavalt alginfot neile, kes soovivad sõlmitud lepingust taganeda. Lepingust taganemisega seondub veel mitmeid nüansse, mida ei ole otstarbekas siinkohal kajastada – nende kohta postitame eraldi artiklid.