Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel mitmeid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ta saab muu hulgas nõuda rikkumise kõrvaldamist või talle tekitatud kahju hüvitamist. Võimalik on aga ka hoopis ennast sõlmitud lepingust vabastada. Eesti õigus näeb viimaseks kahte võimalust: lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine.

Lepingu ülesütlemine on eelkõige kestulepingute lõpetamiseks sobiv viis. Lepingu ülesütlemine sarnaneb lepingust taganemisega – mõlemad on lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigused. Taganemise ja ülesõtlemise õiguslikud tagajärjed on aga erinevad.

Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemisavaldus nagu ka lepingust taganemise avaldus on ühepoolne võlasuhte kujundamisele suunatud tahteavaldus, mis muutub kehtivaks alates kättesaamisest (TsÜS § 69). Sellest ajast alates ei saa avaldust ka enam tagasi võtta (TsÜS § 72).

Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2). Selles osas sarnaneb ülesütlemine lepingust taganemisega. Sarnane on ka see, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust (ja taganemisõigust) teostada üksnes ühiselt (VÕS § 195 lg 4).

Üleütlemine ei too erinevalt lepingust taganemisest üldjuhul kaasa tagasitäitmisvõlasuhet ega seega ka mitte juba üleantu tagastamise või väljaandmise kohustuse tekkimist. Ülesütlemine on suunatud tulevikku. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5).

Ülesütlemine on kohaldatav eelkõige kestuslepingutes, mille puhul taganemine tagasitäitmise võimatuse tõttu üldiselt võimalik ei ole. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda (VÕS § 195 lg 3). niisugusteks lepinguteks on näiteks üüri-, rendi-, töö-, laenu- ja seltsinguleping. Teatud asjaoludel võivad kestuslepinguteks korduvate kohustuste täitmise tõttu olla ka töövõtu-, agendi-, maakleri- ja isegi müügileping.