Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

Üldkoosolek on KÜ liikmete kõrgeim organ. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole antud juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

• põhikirja muutmine;
• juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
• juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
• majandusaasta aruande kinnitamine;
• mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada iga KÜ liige või tema volitatud esindaja. Ühelgi KÜ liikmel või tema esindajal ei saa keelata üldkoosolekul osalemast. Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab selleks otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (valitseja). Valitseja peab määrama iga oma esindatava ja juhitava korteriühistu jaoks füüsilise isiku (majahaldur), kes tegeleb valitseja ülesannete täitmisega selles korteriühistus. Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses.