Kahju hüvitamine
Eesti õiguses omab kahju hüvitamise regulatsioon keskset tähtsust. Võimalusi kahju saada on palju ja õigusruum näeb ette mitmeid kahju hüvitamise nõude aluseid sõltuvalt sellest, millisest õigussuhtest tulenevalt on kahju tekkinud. Lihtsustades tagavad kõik need alused selle, et teisele isikule tekitatud kahju saaks hüvitatud, kuid nüanssides esineb olulisi erinevusi. Käesolevaga alustame kahju hüvitamist käsitlevate artiklite seeriat. Siinkohal piirdume ülevaatega erinevatest õigussuhetest tulenevatest kahju hüvitamise nõuetest, nõude alusest ja sisust. Edaspidi käsitleme detailsemalt teatud olulisemaid kahju hüvitamise küsimusi.
Justnagu kogu õigus on jagatav era- ja avalikuks õiguseks, nii on erinev ka era- ja avalik-õiguslikust suhtest tekitatud kahju hüvitamise reeglistik. Eraõiguses omab keskset kohta võlaõigus, kus sisaldub kaks olulisemat kahju hüvitamise nõude alust. Esiteks reguleerib võlaõigusseaduse üldosa selliseid kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad isikute vahel juba olemasolevast võlasuhtest. Eelkõige on tegemist olukorrag, kus poolte vahel on sõlmitud leping, kus mõlemal poolel on teatavad kohustused ning ühe poole kohustuse rikkumine toob teisele poolele kaasa kahju. Kannatanud pool saab selles olukorras kasutada kõiki seaduses sätestatud (VÕS § 101 lg 1) õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist. Lepingu rikkumisest tuleneva nõude aluseks on VÕS § 115 ning nõude sisu määravad VÕS §-d 127-140.
Teiseks sisaldab võlaõigusseaduse eriosa lepinguvälise kahju hüvitamise juhtumeid. Need küsimused kuuluvad deliktiõiguse valdkonda. Näiteks kukub ühe isiku kinnisasjal asuv puu teise isiku autole ja nii tõusetud autoomanikule tekitatud kahju hüvitamise küsimus. Sellises olukorras puudus pooltevahel enne õnnetust igasugune võlasuhe, kuid see tekkis puu kukkumisega autole. Lepingu rikkumisest tuleneva nõude aluseks on VÕS § 1043 ning nõude sisu määravad VÕS §-d 127-140.
Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Olenemata nõude alusest on kahju hüvitamise põhisisuks kannatanule sellise varalise olukorra loomine, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Põhimõtteliselt saab hüvitamisele kuuluda nii varaline kui ka mittevaraline kahju.