Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (Asjaõigusseaduse § 70 lg 3). See tähendab, et ühel asjal on samaaegselt mitu omanikku. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1).

Kuna kaasomand tekitab praktikas palju segadust, on sageli mõistlik kaasomand lõpetada ja näiteks reaalosadeks jagada. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kui kaasomandis on eluhoone, siis kaasomandi lõppemise tulemusel tekivad korteriomandid.

Kaasomandi lõpetamine võib olla üpris keeruline protsess. Kõige lihtsam on, kui kaasomand jagatakse kokkuleppel. Sellise kokkuleppe saab korrektselt vormistada notariaalselt tõestatud lepinguna. Selleks, et kaasomandit oleks võimalik lõpetada notaris asja reaalosadeks jagamisega, on esmaseks notarisse pöördumiseks vajalik kohaliku omavalitsuse kinnitusega hooneplaan, mis tõendab, et kaasomandit on üldse võimalik reaalosadeks jagada.

Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab jagamise viisi kohus (AÕS § 77 lg 2). Kohtul puudub õigus jätta kaasomand lõpetamata, kui üks kaasomanikest on kaasomandi lõpetamise hagi kohtusse esitanud. Kohus lõpetab kaasomandi ühel seaduses sätestatud viisil – kohus võib hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2). Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks (AÕS § 77 lg 3).