Kui üks pool rikub oma lepingulisi kohustusi, on teisel poolel võimalik kasutada kõiki seaduses sätestatud (VÕS § 101 lg 1) õiguskaitseevahendeid. Kui rikkumine on toonud kaasa kahju, on üheks võimalikuks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude kasutamiseks peavad olema täidetud tavapärased
loe edasi
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja valida õiguskaitsevahendiks viivise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 6). See eeldab, et teise poole rikkumine seisnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamises. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
loe edasi
Eesti õiguses omab kahju hüvitamise regulatsioon keskset tähtsust. Võimalusi kahju saada on palju ja õigusruum näeb ette mitmeid kahju hüvitamise nõude aluseid sõltuvalt sellest, millisest õigussuhtest tulenevalt on kahju tekkinud. Lihtsustades tagavad kõik need alused selle, et teisele isikule tekitatud kahju saaks
loe edasi
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja valida õiguskaitsevahendiks hinna alandamise (VÕS § 101 lg 1 p 5). Hinna alandamine on võimalik igasuguste rikkumiste korral lepingutes, milles võlgnetav sooritus on rahaline kohustus. Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada
loe edasi
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel mitmeid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ta saab muu hulgas nõuda rikkumise kõrvaldamist või talle tekitatud kahju hüvitamist. Võimalik on aga ka hoopis ennast sõlmitud lepingust vabastada. Eesti õigus näeb viimaseks kahte võimalust: lepingust taganemine
loe edasi
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel võimalik ennast sõlmitud lepingust vabastada lapingust taganedes. Enne käesoleva artikli lugemist soovitame lugeda taganemise õigusest https://tarbatuõigus.ee/lepingust-taganemine/. Käesolev artikkel keskendub taganemise tagajärgedele. Lepingust taganemisega leping ei lõpe, vaid selle sisu muutub. Senine lepinguliste kohtustuste täitmisele
loe edasi
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel võimalik ennast sõlmitud lepingust vabastada lapingust taganedes. Enne käesoleva artikli lugemist soovitame lugeda taganemise õigusest https://tarbatuõigus.ee/lepingust-taganemine/. Käesolev artikkel keskendub kitsalt taganemisavaldusele. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Tegemist
loe edasi
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel mitmeid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ta saab muu hulgas nõuda rikkumise kõrvaldamist või talle tekitatud kahju hüvitamist. Võimalik on aga ka hoopis ennast sõlmitud lepingust vabastada. Eesti õigus näeb viimaseks kahte võimalust: lepingust taganemine
loe edasi
Lepinguõiguse oluline põhimõte kõlab pacta sunt servanda, mis tähendab, et kohustused tuleb täita. Leping on üldjuhul vastastikune kokkulepe, millega mõlemad lepingupooled võtavad endale teatavad kohustused, mis sageli on vastastikused. Eesti õigusruum on suunatud sellele, et lepingulised kohustused saaksid täidetud – see on
loe edasi
Kui üks lepingupool rikub oma kohustust, on teisel poolel võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Üheks selliseks õiguskaitsevahendiks on kohustuse täitmise nõue (VÕS § 101 lg 1 ja § 108). Täitmisnõue on loogiline viis oma õiguste kaitsmiseks, kuna lepingut sõlmides lubavad mõlemad osapooled oma
loe edasi