Kahjuks ei juhtu alati nii, et mõlemad lepingu sõlminud pooled täidavad oma kokkuleppega võetud kohustused laitmatult. Tuleb ette, kus üks lepingupool lepingut rikub. Sellisel juhul saab teine pool kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendi kasutamise eesmärk on kõrvaldada kohustuse rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed
loe edasi
Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu jätkusuutlikuks toimimiseks majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete
loe edasi
Raamatupidamiskohustuslane, sh korteriühistu on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta pikkus on reeglina 12 kuud ja majandusaastaks on reeglina kalendriaasta. Majandusaasta aruande koostamine on juhatuse ülesanne. Üldreeglina on mõistlik lasta aruanne koostada professioanaalsel raamatupidajal.
loe edasi
Alljärgnevalt põhilised küsimused ja nende vastused seoses korteriühistu (KÜ) üldkoosolekuga. Üldkoosolek on korteriühistu liikmete kõrgeim organ. Üldkoosolek otsustab korteriühistu olulisi küsimusi. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole antud juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline,
loe edasi
Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosolek on KÜ liikmete kõrgeim organ. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole antud juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku
loe edasi
Alljärgnevalt põhilised küsimused ja nende vastused seoses korteriühistu (KÜ) juhatusega. Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha sellest erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.
loe edasi
Käesolevaga alustame rubriiki korteriühistute teemal. Siinses artiklis anname ülevaate korteriühistu olemusest ja selle üldisest toimimisest. Edaspidi käsitleme detailsemalt korteriühistute juhtimist, juhatuse ja üldkoosoleku funktsioone, majandusaasta aruannet ning majanduskava – seega kõigest, mida korteriühistu kohta on kasulik teada. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik,
loe edasi
Kohaliku omavalitsuse üksused on kehtestanud kindlad reeglid (heakorra eeskirjad), mis peavad tagama kortermajade ja nende territooriumide korrashoiu. Peale heakorra eeskirja on kohalikud omavalitsused sätestanud ka heakorra nõuete tagamise abinõud. Erilist tähelepanu peavad korteriühistud pöörama kortermaja fassaadi ja territooriumi korrashoiule talvisel ajal. Linnas,
loe edasi
Korter saab omada mitut õiguse tähendust. Siinkohal käsitleme neist kahte põhilist. A) Korter kui mõtteline osa kinnisasjast Korter on mõtteline osa kinnisasjast, kui kaasomanikud ei ole elamut korteriomanditeks jaganud. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
loe edasi
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (Asjaõigusseaduse § 70 lg 3). See tähendab, et ühel asjal on samaaegselt mitu omanikku. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt.
loe edasi