Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (VÕS § 161 lg 1). Leppetrahv täidab nii surve- kui ka tekkinud
loe edasi
Osad õiguslikud kohustused ei teki nn tühjale kohale nagu näiteks tavapärased lepingulised kohustused, vaid teatud muude kohustuste kõrvale. Seetõttu nimetatakse neid kõrvalkohustusteks ning kohustusi, millest nad tulenevad, põhikohustusteks. Põhikohustused on kõige tavalisemad õigussuhetest tulenevad kohustused. Näiteks kui pooled sõlmivad müügilepingu, tekib müüjal
loe edasi
Käendus ja garantii on mõlemad põhikohustuse täitmist tagavad väliselt sarnased kõrvalkohustused. Neil on siiski olulisi erisusi, mida on kasulik nende vahel otsustamisel teada. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Garantii
loe edasi
Garantii on kõrvalkohustus, mis seisneb garantii andja lepinguga võetavas kohustuses täita võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lg 1). Garantii on sellega võlatunnistuse (VÕS § 30) eriline vorm. Väliselt sarnaneb garantii käendusele, kuid oma õiguslikult olemuselt on tegemiselt üpris erinevate
loe edasi
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Tegemist on ühe tavapärasema tagatisega. Käenduse kaudu omandab võlausaldaja senise võlgniku vastu suunatud nõude kõrvale uue põhimõtteliselt samasisulise nõude käendaja vastu. Kohustuse rikkumise korral
loe edasi
Tagatise eesmärk on kindlustada võlausaldajat lisanõuetega juhuks, kui võlgnik jätab oma kohustuse täitmata. Tegemist on omamoodi kindlustusega, mis suurendab tõenäosust, et kohustus saab täidetud. Tagatisi nimetatakse kõrvalkohustusteks, kuna need seatakse võlgniku põhikohustuse kõrvale. Eesti õigus eristab võla- ja asjaõiguslikke tagatisi. Võlaõiguslike tagatistega
loe edasi
Kui üks lepingupool jätab oma kohustuse täitmata, on teisel poolel õigus kasutada seaduses sätestatud (VÕS § 101 lg 1) õiguskaitsevahendeid nagu näiteks nõuda kahju hüvitamist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist jms. Osade õiguskaitsevahendite kasutamiseks piisabki rikkumise olemasolust, kuid osade puhul on
loe edasi
Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tegemist on diferentsihüpoteesiga. Diferentsihüpotees on õiguslik vahend, millega tehakse kindlaks teo tagajärjel tekkinud kahju suurus.
loe edasi
Erinevalt enamikust Mandri-Euroopa riikide õiguskordadest eristab Eesti võlaõigusseadus kahte liiki kahju hüvitamise nõuet: kahju hüvitamist saab nõuda kas koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Kui teine pool on oma kohustuse täitnud mittenõuetekohaselt, on võimalik see vastu võtta ja nõuda täiendavalt mittenõuetekohase täitmisega
loe edasi
Kahju hüvitamise nõudega hüvitatav kahju hõlmab üldistatult igasuguseid negatiivseid tagajärgi, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Eelduste täidetuse osas tuleb kontrollida tavapäraseid eeldusi nagu lepingu rikkumine ja vastutus rikkumise eest ning vaid kahju hüvitamise nõudele omaseid eeldusi nagu põhjuslik seos rikkumise
loe edasi