Lepingust taganemise tagajärjed
Kui üks pool lepingut rikub, on teisel poolel võimalik ennast sõlmitud lepingust vabastada lapingust taganedes. Enne käesoleva artikli lugemist soovitame lugeda taganemise õigusest https://tarbatuõigus.ee/lepingust-taganemine/. Käesolev artikkel keskendub taganemise tagajärgedele.
Lepingust taganemisega leping ei lõpe, vaid selle sisu muutub. Senine lepinguliste kohtustuste täitmisele suunatud võlasuhe asendub tagasitäitmise võlasuhtega, mille sisuks on lepingu täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine.
- Lepinguliste kohustuste lõppemine
Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg 2 ls 1). Seega lõpeb täitmisnõue kui esmane nõue. Näiteks müügilepingu puhul on esmasteks nõueteks müüja poolt ostuhinna tasumise nõue ja ostja poolt müügieseme ja selle omandi üleandmise nõue. Need nõuded taganemisega lõppevad ja neid enam nõuda ei saa.
Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2 ls 2). Selliseks nõudeks on näiteks kahju hüvitamise nõue, samuti teatamiskohustused ja konkurentsikeelud jms. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist (VÕS § 188 lg 3).
- Lepingu alusel (lepingu täitmisena) saadu väljaandmine
Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1 ls 1). Selles seisnebki tagasitäitmise võlasuhte olemus – lepingu täitmisena saadu tuleb tagastada, kuna taganemise tõttu ei kuulu leping enam täitmisele. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt (VÕS § 189 lg 1 ls 2). Seadus näeb otsesõnu ette ka VÕS § 111 kohaldumise, mis tähendab eelkõige, et pooled saavad kasutada oma kohustuse täitmisest keeldumise õigust, kui teine pool ei täida oma kohustust. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 189 lg 1 ls 3).
Tagasitäitmisvõlasuhe sarnaneb selles osas tavapärase lepingust tuleneva võlasuhtega, et pooltel on võimalik kasutada samu õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite loetelu on toodud VÕS § 101 lg‑s 1. Näiteks saab ka tagasitäitmisvõlasuhte raames nõuda viivist või kahju hüvitamist.
- Lepingust saadava kasu väljaandmine
Lepingust taganemise korral võib kumbki pool lisaks lepingu alusel üleantule nõuda ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (VÕS § 189 lg 1 ls 1). See tuleneb tagasitäitmisvõlasuhte eesmärgist asetada lepingupooled olukorda, milles nad oleks olnud, kui nad oleks ise saanud tagastamisele kuuluvaid hüvesid sama aja jooksul kasutada.
Kasu, mis antud sätte kohaselt välja anda tuleb, on TsÜS § 62-st lähtuvalt eseme viljad ja eseme kasutamisest saadud eelised (kasutuseelised). Mõiste „vili“ hõlmab nii loodus- (asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused) kui ka õigusvilja (tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu). Näiteks tuleb selle sätte kohaselt välja anda mh teenitud üür või rent või koristatud vili.
Lisaks tegelikult saadud kasule ja viljadele tuleb hüvitada ka saamata jäänud viljade või muu kasu väärtus, kui neid vilju või kasu oleks olnud võimalik korrapärase majandamise nõudeid järgides saada (VÕS § 191 lg 1 ls 1). See tähendab, et eeldatakse teatud hoolsust üleantult kasu ja viljade saamisel, mis peaks suunama lepingupooli majanduslikult otstarbekalt käituma. Siiski ei eeldata erilisi pingutusi kasu saamiseks, vaid kasu saamise võimalusi hinnatakse selle järgi, kas korrapärase majandamise nõuete järgimisel oleks see võimalik olnud. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades (VÕS § 191 lg 1 ls 2).
- Üleantu väärtuse hüvitamine
Vahel on üks lepingupool üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, ümber töötanud või koormanud kolmanda isiku õiguseg või on üleantu hävinud. Sel juhul tuleb tagastamise või väljaandmise asemel hüvitada üleantu väärtus (VÕS § 189 lg 2). Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see üleantu hüvitatavaks väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi ei ole hävinud, vaid on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine (VÕS § 189 lg 4).
Lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui: 1) taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel; 2) halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures; 3) seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades (VÕS § 190 lg 1). Kui nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu andma välja vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 190 lg 2).
- Kulutuste hüvitamine
Kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on seadusest tulenevalt välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud (VÕS § 191 lg 2). Seega eristab seadus siinkohal vajalikke kulutusi muudest kulutustest. TsÜS § 63 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest – sellised kulutused kuuluvad hüvitamisele. Kulutused on kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse, ning toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu – kasulikud ja toreduslikud kulutused hüvitatakse alusetu rikastumise sätete alusel.