Käesolevaga alustame rubriiki korteriühistute teemal. Siinses artiklis anname ülevaate korteriühistu olemusest ja selle üldisest toimimisest. Edaspidi käsitleme detailsemalt korteriühistute juhtimist, juhatuse ja üldkoosoleku funktsioone, majandusaasta aruannet ning majanduskava – seega kõigest, mida korteriühistu kohta on kasulik teada.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriomandid ja korteriühistu luuakse kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega. Seega tekib korteriühistu juba kinnisasja jagamisega korteriomanditeks. Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega.

Korteriühistu on mittetulundusühing, mille eesmärk on korteriomandite osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Esmane kohustus on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest.

Korteriühistu on kohustuslik juba kahe korteriomandi olemasolul. Kui korteriühistu loomist ei soovita, tuleb korteriomandid lõpetada ja jätkata kinnistu haldamist kaasomanikena. Kaasomandis olevatele kortermajadele korteriühistut luua ei saa.

Korteriühistul peab olema nimi (nimi koosneb korteriomandite esemeks oleva kinnisasja aadressist ja täiendist „korteriühistu”) ja asukoht (reeglina korteriomandite asukoht). Põhikiri võib, kuid ei pea olema. Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

Korteriühistu kõrgeim organ on üldkoosolek. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha nimetatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.