Korter saab omada mitut õiguse tähendust. Siinkohal käsitleme neist kahte põhilist.

A) Korter kui mõtteline osa kinnisasjast

Korter on mõtteline osa kinnisasjast, kui kaasomanikud ei ole elamut korteriomanditeks jaganud. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat kinnisasja kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe kohaselt. Kaasomanikud määravad kokkuleppes, milline korter on konkreetse kaasomaniku ainukasutuses ja kuidas kaasomanikud kasutavad üldkasutatavaid ruume (nt pööning, kelder). See kokkulepe vormistatakse notari juures ning kantakse kinnistusraamatusse. Kaasomandis olevat vara ostes tasub alati kontrollida, kas kinnistusraamatus on olemas vastav märge, sest ainult see kinnitab notariaalse kasutuskorra olemasolu.

B) Korteriomand

Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1 lg 1). Korteriomandid ja korteriühistu luuakse kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega (KrtS § 2). Korteriomandile lisandub liikmesus korteriühistus, kuna koos korteriomandite moodustamisega luuakse samaaegselt korteriühistu ehk üks ei saa eksisteerida ilma teiseta. Korteriomand võib olla nt eluruumina kasutatav korter, mitteeluruumina korteritest eraldi asetsev panipaik, garaažiosa vms.

Erisus

Kaasomandi ja korteriomandi erisus seisneb selle, et iga korteriomandi kohta on kinnistusraamatus eraldi registriosa ja sisse on kantud vaid selle konkreetse korteri omanik (omanikud) omanikuna. Kaasomandi puhul on kinnistusraamatus terve kinnisasja kohta avatud üks registriosa, kuhu on omaniku rea alla sisse kantud kõik selle kinnisasja (kõigi selle maja korterite) omanikud omanikena. Kaasomandi ostmine või müümine on keerulisem kui korteriomandi ostmine või müümine. Kaasomandit ostes peab arvestama, et pank ei pruugi kasutuskorra puudumisel anda laenu. Samuti on kaasomanikel ostueesõigus.

Kuna kaasomand tekitab praktikas palju segadust, on sageli mõistlik kaasomand lõpetada ja näiteks reaalosadeks jagada. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Reaalosadeks jagamine annab suurema selguse, millist osa keegi ainukasutab ja milline osa on ühiskasutuses. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kaasomandi lõppemise tulemusel tekivad korteriomandid. Selleks on lisaks notariaalselt tõestatud kokkuleppele vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandis oleva kinnistu, kui majas on reaalosadena eraldatavad korterid.